Kalastaja Kalaradar nr 13: fiidrikoondise kapten räägib latikapüügist

Paljud meist on angerjaga kokku puutunud, kuid juhuslikult. Keith Paju läheb aga Emajõe äärde spetsiaalselt just angerja pärast.

Jõevähipüük näib kõrvalt vaadates lihtne: paned sööda mõrda, mõrra jõkke ja mõne aja pärast nopid saaki. Kogenud vähipüüdja ja Wähja Festivali korraldaja Kaur Salus otsib aga kõigepealt üles mõnekümnemeetrise jõelõigu, kus vähki päriselt on.

Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.

Suveõhtuti võib väikeste järvede ääres näha palju kalamehi, kes loodavad, et mõni kuldroheline linask nende sööda üles leiab. Jaan Grents läheneb linaskipüügile teisiti. Eesti meister sportõngitsemises on aastate jooksul jõudnud veendumusele, et linaskit ei püüa juhuse, vaid ettevalmistuse abil. Õige püügikoht, hoolikalt ette valmistatud söödaplats ja kannatlikkus loevad tema hinnangul märksa rohkem kui uus ritv või kallis peibutussööt. Kalaradari podcastile antud intervjuus rääkis Grents pikalt sellest, kuidas ta on õppinud linaski käitumist mõistma ning miks algab edukas püük päev enne seda, kui konks üldse vette jõuab.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.